Eeltsingitud ja kuumtsingitud terastorude erinevus, kuidas kontrollida nende kvaliteeti?

Erinevuseeltsingitud torujaKuumtsingitud terastoru

1. Protsessi erinevus: kuumtsingitud toru tsingitakse terastoru kastmise teel sulatsinki, samas kuieeltsingitud toruon galvaniseerimisprotsessi abil terasriba pinnale ühtlaselt tsingiga kaetud.

2. Konstruktsioonilised erinevused: Kuumtsingitud toru on torukujuline toode, eeltsingitud terastoru aga suurema laiuse ja väiksema paksusega ribatoode.

3. Erinevad rakendused: Kuumtsingitud torusid kasutatakse peamiselt vedelike ja gaaside transportimiseks, näiteks veevarustustorud, naftajuhtmed jne, samas kui eeltsingitud terastorusid kasutatakse peamiselt mitmesuguste metalltoodete, näiteks autoosade, kodumasinate kestade jms valmistamiseks.

4. Erinev korrosioonivastane toime: kuumtsingitud torul on paksema tsingitud kihi tõttu parem korrosioonivastane toime, samas kui tsingitud terasribal on õhema tsingitud kihi tõttu suhteliselt halb korrosioonivastane toime.

5. Erinevad kulud: kuumtsingitud torude tootmisprotsess on suhteliselt keeruline ja kulukas, samas kui tsingitud terastorude tootmisprotsess on suhteliselt lihtne ja odav.

Eeltsingitud ja kuumtsingitud terastorude kvaliteedi kontroll
1. Välimuse kontroll
Pinnaviimistlus: Välimuse kontrollimisel hinnatakse peamiselt seda, kas terastoru pind on tasane ja sile, ilma nähtavate tsingiplekkide, tsingi kasvajate, voolamise rippumise või muude pinnadefektideta. Hea tsingitud terastoru pind peaks olema sile, ilma mullide, pragude, tsingi kasvajate, voolamise rippumise ja muude defektideta.

Värvus ja ühtlus: kontrollige, kas terastoru värvus on ühtlane ja püsiv ning kas tsingikiht on ebaühtlaselt jaotunud, eriti õmblustes või keevitatud kohtades. Kuumtsingitud terastoru on üldiselt hõbevalge või tuhmvalge, samas kui eeltsingitud terastoru võib olla veidi heledama värvusega.

2. Tsingi paksuse mõõtmine
Paksusemõõtja: Tsingikihi paksust mõõdetakse kattega paksusemõõtjaga (nt magnet- või pöörisvoolumõõtja). See on peamine näitaja, et teha kindlaks, kas tsinkkate vastab standardi nõuetele. Kuumtsingitud terastorul on tavaliselt paksem tsingikiht, tavaliselt 60–120 mikronit, ja eeltsingitud terastorul on õhem tsingikiht, tavaliselt 15–30 mikronit.

Kaalumismeetod (proovivõtt): Proovid kaalutakse standardi kohaselt ja tsingikihi paksuse määramiseks arvutatakse tsingikihi kaal pinnaühiku kohta. Tavaliselt määratakse see toru kaalu mõõtmise teel pärast peitsimist.

Standardnõuded: Näiteks GB/T 13912, ASTM A123 ja teistel standarditel on tsingikihi paksuse kohta selged nõuded ning terastorude tsingikihi paksuse nõuded võivad erineda erinevate rakenduste jaoks.

3. Tsingitud kihi ühtlus
Kvaliteetne tsingitud kiht on ühtlase tekstuuriga, ei leki ega katmisjärgseid kahjustusi.

Pärast vasksulfaadi lahusega testimist ei leitud punast lima, mis näitab lekke või galvaniseerimisjärgsete kahjustuste puudumist.

See on kvaliteetsete tsingitud liitmike standard optimaalse jõudluse ja välimuse tagamiseks.

4. Tsingitud kihi tugev haardumine
Tsingitud kihi adhesioon on tsingitud terastoru kvaliteedi oluline näitaja, mis peegeldab tsingitud kihi ja terastoru kombinatsiooni tugevusastet.

Pärast kastmisvanni reaktsiooni moodustab terastoru tsingilahusega tsingi ja raua segakihi ning teadusliku ja täpse tsinkimisprotsessi abil saab tsingikihi adhesiooni parandada.

Kui tsingikiht kummivasaraga koputades kergesti maha ei tule, viitab see heale nakkumisele.